lumm ja Lumi
Art and poetry book
Text: Kadri Tiganik
Photos and design: Agnes Müürsepp
2023
Excerpts from the book “lumm ja Lumi”
olin järv
mis jõe voogamist ei tundnud mere maiku ei maitsnud
ja siis
Sina tulid
kaevasid vabaks
piirangud seotud ümber voolama
kujundama kaldaid ja kive lasid mind
(endaga koos)
I was a lake
which did not feel the billow of the river
did not taste the tang of the sea
and then
you came
dug free
limitations bound around to flow
to shape the shores and stones
you let
(with thyself)
kas maailm lõppeb otsa
ja aeg
ja ruum
kas lõppeb otsa
meie kooslus
kas otsa lõppeb mõte
vabaduse loodud
on ootus
ootus
ootus
is the world ending
and time
and space
is this the ending
of our communion
is this the ending of thought
created by freedom
there is waiting
waiting
waiting
pea ringleb ebamaises suunas
liigne vein vist ja jalgade põimumus
energiate sünergia ja koidune hommik
kui ootame veel, kas otsa lõppeks aeg
hetke hetkelisus ja looduse ausus
kas jäämine või lahkumine,
selles on küsimus
the head spins in an otherworldly direction
too much wine and the intertwining of legs
the synergy of energies and a dawn-lit morning
will time run out as we wait
the momentariness of a moment and the honesty of nature
to stay or to leave,
that is the question
Kiht kihi haaval riietan end lahti,
iseendaks.
Layer by layer, I undress myself
into myself.
olen riietanud lahti oma südame
Su ette alasti seisma
Sa tead,
et võid ta võtta, unustades kanda
midagi vastu ma ei palu
loodud tundma
siin ma olen
tunnen end
alasti ja ausalt
murdumiseks valmis
undressed my heart
to stand bare before you
you know
you may take it, forgetfully carry
nothing in return I shall ask
born to feel —
here I am,
feeling
naked and clear,
ready to break
original text in estonian
english translation (kadri tiganik)
riiva mu nahka
üle pea kaela, käte, jalge
murra laineid, loo äikest mu silmi
sula ühte, soolvette voogavasse
uhtuma kaljusid
metsikult pilduma
vastu kallast end julge
ära karda
vaid naine ma olen
sulamas ühte
pilti endist kaotades endast
olematuks jääb raam
kuhu meiegi enam ei kuulu
graze my skin
my head and limbs
break waves, summon thunder in my eyes
melt into one of saltwater flow
erode cliffs
and to hurl wildly
dare yourself against the shore
do not be afraid
only a woman I am
melting into one
image of who I once was - lost
and as the borders dissolve
even we, no longer belong